Aasta viimane "Kajalood" palus külla äsja Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks valikud Mart Saarma.

"Neli põlvkonda käib Propelleri kontserdil, kõik teavad sõnu peast ja laulavad kaasa," rõõmustab sel sügisel 70. sünnipäeva selja taha jätnud Peeter Volkonski. Äsja laulis rahvusmeeskoor tema lastelavastuse laule.

"Looduses on kõik protsessid natukene vigased," ütleb TÜ rakubioloogia professor Toivo Maimets, kui selgitab, kuidas rakk võib pooldudes vea külge saada, millest omakorda võib, aga ei pruugi kasvajarakk areneda. Kõige uuematest ravivõimalustest räägib ta ka.

"Elus on kõik valikute küsimus," ütleb lavastaja ja kunstnik Ene-Liis Semper ja jätkab: "kunst ei ütle, mis on hea, mis halb. Kunst esitab küsimuse: mida ühiskond ja inimestevahelised kokkulepped endast õieti kujutavad?

Üleminekueas naise tervist käsitleva raamatu üks autoreid, hinnatud ja suure töökogemusega naistearst dr. Kai Haldre ütleb, et naiste terviseteemad kipuvad olema politiseeritud ja tasub tähele panna, kuidas seksuaalideoloogiad on ajas muutuvad ning inimeste seksuaaltervist puudutavad otsused peaksid põhinema vastavatel teadusuuringutel.

"Muusikakollektiivi kõla, kuvand ja sõnum sõltub dirigendi oskusest lugu jutustada, muusikat sügavamalt interpreteerida, kui lihtsalt üks lugu ära juhatada," ütleb Eesti Rahvusmeeskoori kunstiline juht ja peadirigent Mikk Üleoja, ja lisab: "dirigent peab suutma tekitada plahvatuse ja suunama sellest tekkinud lööklaine."

"Lugemine aitab inimesel iseloomu kujundada, seega lugemine loob inimese," sõnastab kirjanduse olemuse ja mõju ajakirjanik ja humorist Mart Juur, kellele kirjandusministri tiitel ei näi üldse meeldivat.

"Arst ei näe patsiendi ägedat või kroonilist valu, millega too taastusravisse tuleb, ja mõnikord on selle põhjust väga keeruline leida. Teinekord selgub pikemas vestluses, et patsiendi rööpaist väljas pere- või tööelu annab end füüsises tunda. Arst saab siin vaid toetada," ütleb Ida-Tallinna keskhaigla taastusarst dr. Ruth Kivistik oma keerukamatest patsientidest rääkides.

Inimene seab endale sihid ja väärtused. Eesti keel on eesti rahvale (eeskätt venestamise aegadel) olnud üks kõige olulisemaid väärtusi, rahvuse püsimise aluseid – sedalaadi mõtte ütleb meie laupäevane külaline, keeleteadlane ja Eduard Ahrensi keeleauhinna esimene laureaat Tõnu Tender.

"On sekundeid meie elus, mis määravad järgimisi kümnendeid. Kuidas neid sekundeid ära tunda ja neiks valmis olla, on see ülepea võimalik," – mitme teema kõrval võtab teatrimees Andres Noormets ka sellest rääkida.

"Ühiskonda saab kujundada julgete mõtete ja julgete väljaütlemiste, ka vastandumise kaudu, et leida paremaid lahendusi. Jälgimisühiskond võtab selle julguse ära," ütleb vandeadvokaat Carri Ginter, kui räägime inimeste sideandmete kogumisest, säilitamisest ja kasutamisest süüdistuse esitamisel. Aga me ei räägi ainult sellest.