Ülikoolidesse on jõudnud praegu Eestis sündinutest viimane suurem põlvkond noori. Riik tahaks neile hariduse anda, aga lisaraha selleks ei leia.

Tööandjad kurdavad, et inimesi ei jätku ja see piirab majanduskasvu. Rohkem väljastpoolt toodud tööjõudu, nõuavad nad.

Käesolev aasta on tekitanud peavalu paljudele, kes seotud põhikooli lõpetamise ja seejärel edasi õppimisega.

Inimesed, kes pettusid teises pensionisambas ja võtsid raha sealt välja, saavad võimaluse taasliitumiseks.

Kavandatava kiirabireformi fookus jõuab seekord Tallinna. Kui otsustajad ütlevad, et kiirabi peab olema seal, kus inimesed elavad ja abivajadus kõige suurem, siis kuidas seletada, et 650 tuhande elanikuga Harjumaal hakkab kiirabibrigaade ühe elaniku kohta olema vähem kui mujal?

Tallinna Arhitektuuribiennaali kuraatorinäituse "Palju maksab?" raames pääsevad huvilised üle pika aja sisse Tallinna Linnahalli ja saavad lisaks väljapanekule uudistada aastast 2010 tühjalt seisvat tohutu suur kompleksi: fuajeesid, 4200 istekohaga amfiteatri stiilis saali, minna nii lavale kui ka lava taha.

On aeg võtta opositsioonipoliitikudega ette lõppev kuu Eesti poliitikas.

Mida toob Rail Balticu ehitustempo aeglustamine kaasa Eesti inimestele, mõjutatud kogukondadele ja ettevõtetele? Kas raudtee valmimise edasi lükkamine aastasse 2034  teeb selle lõppkokkuvõttes maksumaksjale odavamaks või kallimaks?

Valitsus on oluliselt vähendamas kortermajade renoveerimise toetusmäära ja seda ajal, mil Lasnamäe, Valga ja Ida-Virumaa piirkondade inimesed on asunud koostama renoveerimisplaane.

Jätkame eelmisel kolmapäeval alustatud kiirabi-teemat.

Neljapäeval võtab "Reporteritund" teemaks järgmise aasta riigieelarve ja järgmise nelja aasta eelarvestrateegia.