Eesti jalgpalliliidu president Aivar Pohlak vastas Õhtulehe stuudios küsimusele, kas koondise peatreeneri Thomas Häberliga eelmisel aastal lepingu pikendamine oli viga, niimoodi: „Tagantjärele tark on maru lihtne olla. Kui vaadata selle nurga alt, kuidas läks, siis loomulikult oli. Aga kui vaadata teise nurga alt, siis (vastasel juhul) ei oleks me seda ju teada saanud. Ju oleks sel juhul jäänud midagi kripeldama.“ Šveitslase Eestisse toodu kohta lausus ta: „Saime kultuuri ja arusaamist teatud asjadest. Saime Balti turniiri võidu. Ta aitas meie treenereid koolitustele. Aga kas me saime seda silda? Pigem mitte. Selle jaoks oleks läinud vaja paremaid sportlikke õnnestumisi. Sammukese pigem astusime, aga ju oleks tahtnud suuremat.“ Pohlak sõnas, et Konstantin Vassiljevi ja Venemaa-skandaali ajel ei olnud alaliidu juhatus polariseerunud. Samas tunnistas ta:„Tõsi, kommunikeerimise nurga alt saab alati vigu leida. Kui mingi jama püsti on, ju oleks seda saanud mingil moel vältida. Oleks kasvõi Kostjale sõnad peale öelnud: et kui sa ei taha, siis ära räägi. Ära võta selliseid poolikuid seisukohti. Kas tõesti on praegune aeg selline, et peab käima käest kinni ja õpetama? Ma ei tea...“ Arutasime ka välise kriitika ja laiema negatiivse fooni mõjude teemadel, aga ka selle üle, kas ja mil moel on 17 aastat Eesti jalgpalli vedanud mehe juhtimisstiil selle aja jooksul muutunud. „Ma pole terve selle aja jooksu tegelenud jalgpalliliidu niiöelda tegevjuhtimisega. Minu ülesanne on olnud juhatuse tasandil visioonide, nägemuste, sportlike ja sellega seonduvate asjaoludega arvestamine. Organisatsiooni kui sellise juhtimisega pole ma kunagi tegelenud. Rohkem on see tõkete ületamine või midagi sarnast,“ rääkis Pohlak. Samuti avaldas Pohlak arvamust, kas näeb, et korraga alaliidu ja FC Flora juhtimise vahel peitub huvide konflikt ja eetiline probleem või mitte. Jutuks tuli ka liiga (kas kunstlik?) professionaalseks muutmine, Levadia nägemuse vastandumine teistele klubidele, välise teadmise kaasamine Eesti jalgpalli ja A. Le Coq Arena grandioosne tulevikuplaan.

„Kolmanda poolaja“ jalgpallisaates käisid külas Marko ja Patrik Kristal. Kui esimese nime teab ilmselt iga Eesti jalgpallisõber, siis suurte sammudega tallab isa jälgede kõrval oma rada sisse ka 16aastane poeg Patrik. Patrik liitus Levadiaga tulede-vilede saatel juba 14aastase poisina, kui talle korraldati pressikonverents ja tehti sellest sündmus. Pärast kaht hooaega Levadias liikus ta tänavu edasi liigarivaali Paide Linnameeskonda, kus ta on mänginud juba rohkem kui Levadias kokku ja saanud kirja ka oma Premium liiga karjääri avavärava. Novembris 16. sünnipäeva tähistanud Kristal on end näitamas käinud muuhulgas Belgradi Crvena zvezdale, Müncheni Bayernile, Karlsruhele, Midtjyllandile ja Valenciale. Podcastis ei kinnitatud, ent ei lükatud ka ümber tõsiasja, et suvel võib olla kuulda uudiseid. „Ma arvan, et kui üldiselt võtta, siis teame Patriku karjääri ette viieks aastaks. See on loomulikult spekulatsioon, aga kõige rääkimiseks pole õige aeg,“ ütles Marko. „Olen saanud aru, et akadeemias trenni tehes annab nii suure eelise, et olen juba noore poisina teinud meeste vahel trenni,“ sõnas Patrik. „Ma pole seal niisama käinud aia taga piilumas ja olen inimestega suhelnud. Mulle öeldakse alati kohe ära, et on näha, kuidas ta on mänginud täiskasvanude jalgpalli,“ sekundeeris Marko. „See on Eesti jalgpallis väga suur mõttekoht. Näiteks Saksamaal on vaid mõned sellised, kes suudavad nii noorelt tippude vahel mängida. Eestis on olemas võimalus, et anda noortele mängijatele eelis, mida nad saaks välismaa akadeemiates kasutada. Seda on mulle igal pool räägitud.“ Lisaks tunnistas Patrik, et jalgpall on tema kirg, mille nimel toob hea meelega ohvreid. Näiteks pole ta kunagi käinud ühelgi peol. „Tuleb sõprade sünnipäevadest ja kokkusaamistest loobuda. Kui lähed ja saad sõpradega kokku, siis nemad joovad Cocat, aga mina vett.“ Mõistagi räägivad asjaosalised ka „skandaalsest“ üleminekust Levadiast Paidesse ja Patrik avaldab, mis tunne on olla mõne päeva jooksul Eesti kõige räägitum jalgpallur. Marko avaldab, millest on Eesti jalgpallis enim puudus.

Ragnar Klavan teeb ja jõuab: Kalevi jalgpalliklubi juhib ta presidendina ja aitab mängijana väljakul, värskelt lisandus roll alaliidu juhatuses, igapäevaselt tuleb täita isakohustusi. Kõigest sellest – eriti aga Klavani mõtetest, mida Eesti jalgpall arenguks vajab – tuleb juttu Õhtulehe taskuhäälingus „Kolmas poolaeg“. Klavan ütleb muuhulgas: „Ma ei taha teha kriitikat inimeste suhtes, kes Eesti jalgpalli panustavad. Aga kui vaatame, kuidas mõni väike riik ükspuha millisel elualal on edu saavutanud, siis näeme: esimene eeldus on ühtsus. Minu selge tunnetus on, et meil kehtib see vana eestlaste ütlus: kõige parem toit on teine eestlane. Ma soovin, et saaksime sellest kompleksist ja suhtumisest vabaks ning mõistaksime, et ühtsetena oleme suutelised väga suurteks tegudeks. Nagu tegi näiteks Island, muutes kogu oma süsteemi üheaegselt. Kui meil seda ühtsust ei ole, siis ongi väga raske.“ Räägime ka Konstantin Vassiljevi juhtumist, Eesti jalgpalli juhtimismudelist ning mõistagi Klavani juba tehtust, teoksil olevast ja tulevast. Head kuulamist!

Õhtulehe jalgpallisaates „Kolmas poolaeg“ külas käinud Konstantin Vassiljev rääkis seal muuhulgas ka eelmise aasta alguses aset leidnud pildiskandaalist, kus Eestit jalgpallilegendid olid samas õllelauas Venemaa koondise peatreeneri Valeri Karpiniga. Pildi paiskas eetrisse Andrei Stepanov ning seal olid lisaks Vassiljevile, Karpinile ja Stepanovile ka praegune koondise mängija Sergei Zenjov, toonane abitreener Andres Oper ning veel ka endised koondislsaed Igor Morozov, Sergei Pareiko, Dmitri Kruglov, Aleksandr Dmitrijev ja Artur Kotenko. Pärast pildi avaldamist esinesid Vassiljev, Zenjov ja Oper ühisavaldusega, kus öeldi, et sõjale pole õigustust, aga ei valitud pooli.

Eesti jalgpalli legendide legend Konstantin Vassiljev käis "Kolmanda poolaja" taskuhäälingus külas ja rääkis kõige olulisematel teemadel. Kuidas on ikkagi nii, et Eesti koondise sisekliima on hea, aga tulemused kehvad? Mida arvab Vassiljev Poola käest saadud kaotuse järel toimunud kurikuulsast Oliver Jürgensi intervjuust? "Kindlasti oleme kõik kogu aeg pettunud ja siin pole midagi varjata. Aga see, mis kogu aeg õhus - kas treenerit vahetada? Kas keegi annab garantii, et see hakkaks toimima? See on kahe otsaga asi. Mängijad on ju samad," arutles Vassiljev. Räägime ka Floras toimuvast, kes on hooaega alustanud ühe võidu, kahe viigi ja ühe kaotusega. Vassiljev sõnas, et riietusruumis on asjad korras ka seal, ent ta pole sugugi rahul suurema osa noormängijatega, kes ei kasuta kätte kukkunud võimalust piisavalt hästi ära. UEFA Pro koolitust läbiv 157kordne Eesti koondise internatsionaal näeb end tulevikus kõrgel tasemel treenerina. Kuidas on ta selleks valmis ja kas on juba teada, milline on treener Vassiljevi käekiri? Mõistagi tuli teemaks ka eelmise aasta alguses Eesti jalgpalli raputanud pildiskandaal ja küsitud sai ka küsimus, millele Eesti jalgpallisõbrad Vassiljevilt kõige enam vastust ootavad. Head kuulamist!

Karl Jakob Hein (21) on alles verinoor väravavaht, kuid jõudnud kuue Londoni Arsenalis veedetud aastaga nuusutada absoluutsel kõrgtasemel jalgpalli ja tõusnud Eesti koondise vaieldamatuks esikindaks. Nüüd on ta leping Arsenaliga lõppemas ja õige pea selgub, millise suuna Heina karjäär võtab. Mõistagi räägime Heinaga Õhtulehe jalgpalli-podcast'is „Kolmas poolaeg“ Eesti koondisest ning ka neljapäevaõhtusest suurest lahingust Varssavis. Aga keskendume ta teekonnale ja tulevikule Arsenalis. Heina intervjueerib Andres Vaher.

Premium liiga avanädalavahetuse kuumimaks meheks kerkinud Nõmme Kalju ründaja Alex Matthias Tamm on jalgpallur, kellest on juba aastaid oodetud ja loodetud. Kas nüüd on tema läbimurdehooaeg käes? 16aastaselt Premium liigas debüteerinud Tamm on tänaseks saanud 22aastaseks. Korra on ta proovinud kanda kinnitada Šveitsis Grasshopperis ehk samas klubis, kus praegu mängib Maksim Paskotši, aga tulutult. Tamm käis külas Õhtulehe jalgpalli-podcastis „Kolmas poolaeg“, kus rääkis avameelselt oma tegmistest ja mõtetest ja unistustest. Muuhulgas saime teada, et ta pole sugugi üllatunud või pettunud, et tema roll koondises on seni olnud võrdlemisi väike. „Ma lõin [eelmisel hooajal] terve hooaja peale mänguliselt kolm väravat, kui penaltid välja jätta. See on väga vähe. See tekitas minu sees viha, sest ma vedasin isennast alt. Siis tekibki küsimus treenerites, et kui ma Eesti liigas löön kolm, siis Rootsi ja [Victor] Lindelöfi vastu löön viis? Ei löö ju.“ Kuidas jäi ta rahule Plzeni Viktoria testimisega? Mida arvab ta Nõmme Kalju skandaalidest? Või KTM-reeglist? Kui kaua on Tamm veel Eestis mängiv jalgpallur? Millest ta unistab? „Kolmas poolaeg“ jõuab eetrisse kaks korda kuus.

Kodune jalgpallihooaeg on ukse ees ja Õhtulehe jalgpallipodcast „Kolmas poolaeg“ pärast puhkust tagasi eetris. Seisusele kohaselt saab esimese sõna õiguse tiitlikaitsja FC Flora uus-vana peatreener Norbert Hurt. Viimati kaheksa aasta eest Florat tüürinud ning seejärel spordidirektori ja abitreeneri rolle täitnud Hurt avab saates tagamaid, kuidas suhtub nii personaalsesse kui klubile osaks saanud kriitikasse, mõtestab lahti võitmise kultuuri ning kuivõrd on peatreenerile vajalik usalduskrediit. Pikemalt peatume Hurda kui treeneri kasvamisel ja muutumisel. Samuti avab ta täpsemalt, mil moel on teda mõjutanud Arno Pijpers („Temast sai mulle eeskuju.“) ja Aivar Pohlak („Ta on inimene, kelle sügavus on niivõrd suur.“) ning kas ta näeb end tulevikus pigem treeneri või näiteks jalgpalliliidu presidendina. „Kolmas poolaeg“ jõuab edaspidi eetrisse kaks korda kuus. Käesoleva osa saatejuht on Andres Vaher. Head kuulamist!

20aastane talendikas ründaja Murad Velijev on hooaja edenedes FCI Levadia esindusmeeskonnas korralikult kanda kinnitanud ja kuulub stabiilselt algkoosseisu. Ometi ei pruugi me Eestis sündinud ja kasvanud noormeest enam kunagi näha Eesti koondises. „Kolmanda poolaja“ vutisaates külas käinud Velijev rääkis oma taustast lähemalt. Tema mõlemad vanemad on aserid ja nii avanes talle kevadel kutse Aserbaidžaani U21 koondisesse. Seal on kõik nii hästi õnnestunud, et isegi kui novembris peaks Velijevi vastu huvi tundma Eesti A-koondise peatreener Thomas Häberli, siis jääks noormees ikka oma esialgsele valikule truuks. Miks? Velijev võrdleb elu Aserbaidžaani koondises ja Eesti noortekoondisetega, räägib oma vutiteekonnast, kahest aastast Saksamaal ning tänavusest Levadia-hooajast. Head kuulamist!

Eesti jalgpallis tuntakse ikka muret järelkasvu pärast. Kui praegused legendid eest ära langevad, kas siis alt tuleb ikka piisavalt talenti peale? Sellega seoses kutsus Õhtuleht „Kolmanda poolaja“ taskuhäälingusse külla mehe, kes kõigest 21aastaselt oma vutikarjääri ära lõpetas ja oli nõus sellest avalikult rääkima. Selleks tegelaseks on Daaniel Maanas, kes esindas erinevaid noortekoondiseid 18 mängus. Oma vutikarjääri alustas ta Tallinnas, aga kolis siis Tartusse, et Tammeka esindusmeeskonnaga trenni teha. Kui Tammekas stipendiaadi staatus läbi sai, proovis ta õnne Narva Transis, kus mullu profisaapad varna riputas. Nüüd mängib ta Team Helmi ridades oma lõbuks kolmandat liigat. Mis selle otsuseni viis? Kas ja kui palju on ta seda kahetsenud? Kas sellist otsust on lihtsam teha noore või vana sportlasena? Milline on "elu pärast"? Kõigest sellest ja paljust muust me Maanasega räägimegi. Head kuulamist!

Mis puudutab jalgpallilist poolt, siis pole FC Reaal kunagi olnud liiga edukas. On olnud hooaegu, mille on meeskond lõpetanud lausa Eesti liigapüramiidi viimasel kohal. Ometi mängitakse vutti lausa neljandat kümnendit järjest, kõigil on endiselt väga tore ja meeskonnast on läbi käinud suur hulk tuntud nägusid! „Kolmanda poolaja“ taskuhäälingus käis Reaali tegemistest rääkimas endine Õhtulehe sporditoimetuse juht Kaarel Täll, kes on meeskonnas alates 2005. aastast. Kuigi Täll polnud päris klubi tekkimise juures, siis oli ta sellele ikkagi piisavalt lähedal, et rääkida ka klubi sünnist. Seejärel liikusime kronoloogiliselt ajas edasi: kui klubi 2008. aastal kümnendat sünnipäeva tähistas, siis mängiti A. Le Coq Arenal FC Floraga ja kaotati 2 : 14. Eesti Jalgpalli Liidu (ja toonase FC Flora) presidendi Aivar Pohlakuga saadi üldse väga hästi läbi, sest - nagu Täll ütles - Aivarile meeldivad pikkade juustega tüübid ja nii on ta osalenud erinevates klubi tehtud üritustes. Näiteks on Pohlak käinud koos Arno Pijpersiga nende korraldatud turniiril autasustamas. Aastate jooksul on Reaalist läbi käinud ports tuntud näitlejaid, muusikud ja muid toredaid kultuuritegelasi. Ja Tälli sõnul on lootust, et kui vennad Anierid kõrgemal tasemel palliveeretamise lõpetavad, siis tõmbavad ka nemad selga just FC Reaali särgi.